Avaandmete visualiseerimine (andmete taas- ja ristkasutamine)

Kuidas teha Keskkonnaagentuuri erinevate valdkondade ja muid avaandmeid kombineerides laiemale kasutajaskonnale atraktiivselt kasutatavaks? Pakkuge välja uuenduslikke ja ligitõmbavaid andmete visualiseerimisi populaarteaduslikel eesmärkidel või teadlikkuse tõstmiseks Eesti keskkonnast ja lähi piirkonnast.

• Uued viisid erinevat tüüpi ja erinevate andmete kombineerimiseks, huvipakkuvad andmeanalüüsi mudelid.

• Looge uusi lahendusi või lisage olemasolevatele lahendustele uusi funktsioone.

• Uued viisid erinevat tüüpi andmete kombineerimiseks, uued andmeanalüüsi mudelid.

ESG

Kestlikkusaruannet tuleb ettevõtjatel hakata koostama ja avalikustama esmakordselt 2024. aasta kohta. ESG aruandluse koostamine on ettevõtetele ressursimahukas, sest see nõuab andmete kogumist, mida seni pole vaja olnud, ning nende andmete kogumine on sageli keeruline ja aeganõudev.

• Milliseid Keskkonnaagentuuri ja muid avaandmeid ja kuidas saaks ettevõte/isik selle aruande jaoks kasutada?

• Leidke võimalus ESG-ga seotud andmete väärindamiseks, kombineerimiseks ja kasutamiseks.

Veeressursi saadavuse hindamise tööriist

• Arenda tööriist, mis arvutab saadaolevat veeressurssi ja määrab, kui palju vett (mitu kuupmeetrit) võib ööpäevas mingist jõest või järvest tarbimiseks võtta. Tööriist võiks kasutada hüdromeetriajaamade veetasemete ja vooluhulkade operatiivandmeid ning arvestada ka jõgede ökoloogiliste vooluhulkadega (minimaalne vooluhulk, mis tuleb tagada pärast veevõttu, et tagada vee ökosüsteemidele vajalik veekogus) ja samale veekogule juba väljastatud veevõtulubadega. Nendel veekogudel, kus puuduvad hüdromeetriajaamad võiks rakendada äravoolumoodulit.

• Tööriist peaks andma otsustajale veevõtuloa taotluse saamisel võimaluse kaardirakenduses valida erinevate sobilike veevõtukohtade vahel.

• Operatiivandmete abil võiks kriitilistel perioodidel (põud) prognoosida ka võimalikke piiranguid (samas mahus veevõtu jätkumise korral langeb vooluhulk alla ökoloogilise miinimumi) ja anda selle kohta ka hoiatust.

Kliimariskide hindamine

Globaalsete kliimamuutuste mõju on jõudmas igapäevaelus järjest enam märgatavale tasemele. Tõusvad temperatuurid, muutuvad sadememustrid, ekstreemsed ilmastikuolud ja merevee taseme tõus on vaid mõned näited kliimariskidest, mis mõjutavad meie keskkonda, majandust ja ühiskonda.

• Pakkuge välja lahendus, kuidas avaandmete alusel/abil hinnata ja juhtida kliimariske.

Meteoroloogia andmete päringule asutuse kinnitus

• Milline oli „ilm“ konkreetsel ajal? Iseteeninduse võimaluse loomine.

• Paku lahendus, mille abil saab pärida KAUR avaandmetest konkreetse kuupäeva (ka kellaaja) kohta meteoroloogilist, (hüdroloogilist või keskkonna) infot. See oleks aluseks kinnitada mingi sündmuse ajal olnud ilma olusid. Asutus saab sellele lisada võimaluse see digitempliga varustada.

Äärmuslike ilmastikunähtuste varase hoiatus- ja prognoossüsteemi mõjupõhisuseks muutmine

Keskkonnaagentuur pakub pidevalt usaldusväärseid ilmaprognoose ja hoiatusteavet, millega aitab kaasa ohutusele ja tõhususele erinevates valdkondades ning panustades ilmaga seotud riskide ja kahjude vähendamisse. Kuid paraku paljudele jääb segaseks, kuidas ilmaprognoosides või -hoiatustes välja toodud andmed mõjutavad nende igapäevaelu või millised konkreetsed tegevused või ennetusmeetmed tuleks ette võtta. Mis tähendab "tuul puhanguti 25 m/s" või "õhutemperatuur -18°C“?

• Pakku rakendusi mõjupõhiseks lähenemiseks ilmaprognooside ja äärmuslike ilmastikunähtuste hoiatuste koostamisel.

• Käitumisjuhiste andmine. Arenda rakendus või teenus, mis aitaks inimestel valmistuda rasketeks ilmastikutingimusteks ning mõista kuidas võimalikud äärmuslike ilmastikutingimustega seotud ohud nii neid, nende vara kui ka kasutatavat infrastruktuuri mõjutavad.

Tormilise ilma sootsaalmajandusliku mõju ülevaade

Äärmuslike ilmastikunähtuste esinemisel tekkinud kahjudest tervikliku ülevaate saamiseks on vaja koguda erinevates kanalites avaldatud info ilmastikunähtuste põhjustatud kahjudest. Selle abil saab nii prognoosida, analüüsida ja luua käitumisjuhiseid/tegevusplaane edaspidiseks.

• Tormi elutsükli ajal järkjärgult laekuv ja koondatud info on väga heaks sisendiks sünoptikute edaspidisteks tegevusteks. Selle põhjal saavad sünoptikud vastata paremini telefoni teel laekuvatele küsimustele ning korrigeerida hoiatusi ja prognoose.  

• Tormijärgselt koondatud info annab ülevaate tormi sotsiaalmajanduslikest mõjudest ning prognooside ja hoiatuste täpsuse kohta.

Millist infot on avaldatud ilmahoiatuste toimimisel või selle järgselt ja kuidas seda koondada? Milline on tormilise ilma sotsiaalmajanduslik mõju?

• Pakkuge lahendus, mis aitaks tormi ilmingu järgselt või tormi elutsükli vältel (sotsiaal)meediast noppida välja infot selle mõju kohta infot.

Meteoroloogilised ja hüdroloogilised avaandmed

Andmestiku üldkirjeldus, levituste (andmeteenuste kirjeldused, andmete formaadid ja kirjeldused) sõnastikud ning API-d. 

• Meteoroloogilise seire andmestik
• Meteoroloogiliste radarite andmestik
• Ilmaprognoosid
• Ilma mudelprognoosid
• Hüdroloogiline mudelprognoos
• Kliimaandmestik
• Hüdroloogilise seire andmestik

Andmestiku üldkirjeldus, levituste (andmeteenuste kirjeldused, andmete formaadid ja kirjeldused) sõnastikud ning API-d.

• Keskkonnaseire infosüsteem (KESE) koondab keskkonnaseire andmeid, talletades otseselt seiretulemusi, aga ka detailseid andmeid seirejaamade, parameetrite ja seireprogrammide kohta.

Avaandmed kättesaadavad: https://docs.google.com/document/d/1ivOWULfuqA3DhQeDzRElwe_MDq2A7q2_/edit?usp=sharing&ouid=116589506810647328548&rtpof=true&sd=true 

• Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS) eesmärgiks on koondada keskkonnaotsuste tegemise protsess ühte keskkonda.

Avaandmed kättesaadavad: https://docs.google.com/document/d/1I5oUmaFyafhzmwvDanhSnF0vBVxUqcjn/edit?usp=sharing&ouid=116589506810647328548&rtpof=true&sd=true

• Eesti looduse infosüsteem (EELIS) on riigi infosüsteemi andmekogu loodusandmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.